Hassel, S., & Ridout, N. (2018). An Investigation of First-Year Students' and Lecturers' Expectations of University Education. Frontiers in Psychology.
Tegemist on uuringu raportiga, mis uuris üliõpilaste ootuseid õpingutega alustamisel ning õppejõudude ootuseid värsketele tudengitele.
Üleminek üldhariduslikust koolist ülikooli peetakse peamiseks ärevuse põhjuseks esmakursuslaste seas. Kui üleminekut ei suudeta edukalt juhtida, siis võib see põhjustada märkimisväärset stressi, halba õppeedukust, isegi koolist väljalangemist. Raportis märgiti, et üleminek on eriti keeruline küpsemas eas inimesele, nendele, kes on peres esimene ülikooli astuv põlvkond ning rahvusvähemuste esindajatele.
Ülemineku võtmeteguriks on ootus kõrghariduse omandamise ja ülikoolielu tegelikkuse vahel. Tudengitel on ebareaalsed ootused suhtlemisel õppejõududega, klasside suuruse, õppejõudude kättesaadavusega ning töökoormusega, mis ei ole kooskõlas reaalsete võimalustega. Üleminek õpetajate juhitud keskkonnast enamjaolt iseseisvale tööle. Õppejõud eeldavad, et tudeng on kooli astumise ajaks iseseisev õppija, kel on tugev enesedistsipliin ja -motivatsioon. Õpilased on aga õpinguid alustades eriti haavatavad ning vajavad rohkem toetust, kui õppejõud pakuvad. Õppejõudude arusaam akadeemilisest edust on loengutes kohal käimine, kuid üliõpilased arvasid, et regulaarne loengutes viibimine ei mõjuta nende õppeedukust.
Artiklist järeldus, kui oluline on selgitada õpilastele õppimise vahet koolis ja ülikoolis, mis võimaldaks juba alguses reaalseid ootusi ning häälestust, vähendaks ärevust ja tagaks parema õppeedukuse. Lisaks peaksid vastsed üliõpilased olema teadlikumad tõsiasjast, et võtavad oma õppeedukuse osas täieliku vastutuse ja et õppejõud on üks paljudest ressurssidest selle edu saavutamiseks.
Thuo, M., & Edda, M. (2017). Transition to University Life: Insights from High School and University Female Students in Wolaita Zone, Ethiopia. Journal of Education and Practice, 8(4), 45-54.
Selle uuringu eesmärk oli saada ülevaade sellest, kuidas keskkooli naisüliõpilased tajuvad üleminekut ülikooli elule ning milline on ülemineku kogemus esimesel semestril. Uuringus osales 166 keskkooli naisõpilast ja 88 esimese kursuse naisüliõpilast. Kasutati peamiselt avatud vastustega küsimustest koosnevaid küsimustikke.
Keskkooliõpilaste vastustest võis järeldada, et eelistatakse kodule lähemal asuvaid ülikoole, et säilitada sotsiaalseid sidemeid, tagada turvalisus ja pere toetus. Samuti näitasid tulemused, et keskkooliõpilased muretsevad kõige rohkem sotsialiseerumise, rahaliste asjaolude, keeleoskuse, seksuaalse ahistamise, õppejõudude ja õpilaste vaheliste suhete ning kodutööde mahu pärast. Ülemineku kogemusest lähtuvalt oli võimalik vastustest välja lugeda, et üliõpilased toetusid ulatuslikult oma vanematele, sõpradele ja teistele õpilastele, kuid konsulteerisid harva õppejõududega või kasutasid ülikoolide tugisüsteeme. Esimesel semestril olid õpilased segaduses ja hirmul eesootava pärast. Enim muretseti akadeemiliste tulemuste, ebaõnnestumise, eakaaslaste surve, seksuaalse ahistamise, raseduse ja narkootikumide kuritarvitamise pärast.
Selle uuringu tulemusel järeldati, et keskkooliõpilased vajavaksid enne keskkooli lõpetamist kokkupuudet tegeliku ülikoolieluga. Samuti tuleks juba keskkooli alguses rõhuda abi otsimise kultuurile, et julgetakse toetuda ka lisaks lähedastele ülikooli pakutud ressurssidele.
Booker, J. A., Hernandez, E., Talley, K. E., & Dunsmore, J.C. (2022). Connecting with others: Dispositional and Situational relatedness during the college transition. Journal of Social & Personal Relationships, 39(2), 198-220.
Üleminek ülikooli kujutab endast suures plaanis sotsiaalseid väljakutseid õpilastele - kaugus pere ja kodulinna sõpradest, surve luua uus sotsiaalvõrgustik ülikooli õpingute jooksul. Nimetatud väljakutsed tuleks värsketele üliõpilastele mugavamaks teha, et oleks võimalik oma uue elukorraldusega ulatuslikumalt rahul olla.
Uuringus osales 244 Kesk-Ameerika õpilast, kellest 78,6% olid naised. Lähtuti kahest aspektist keskkoolist ülikooli liikumisel: dispositsionaalne seotus ja tendentsid, et rõhutada motivatsiooni teistega suhtlemiseks ning situatsiooniline seotus ja mõtisklused edu ja väljakutsete osas sõltuvalt konkreetsetest suhtlusvaldkondadest. Seati hüpotees, et mõlemad aspektid on positiivselt ja selgelt seotud ülikoolieluga kohanemisel (kuuluvuse loomisel) ja subjektiivse heaolu (st eluga rahulolu) kujundamisel, mistõttu oodati, et kohanemisega kaasnevad muutused on otseses seoses heaolu ja rahuloluga.
Uuringu tulemused kinnitavad ootusi. Lisaks tuli uuringust välja, et tunne kuuluvuse kohta vähendab koduigatsust ja mõjutab ulatuslikult üldist ülikoolielu ja heaolu. Uuringus tulemusel on võimalik arutleda põhjalikumalt üleminekust ülikooliellu ja õpilasi toetavatest tugiteenustest.
Price, E. W., & Swan, A. M. (2020. Connecting, Coping, and Creating: An Expressive Arts Group for First Year College Students. Journal of Creativity in Mental Health, 15(3), 378-392.
Vastavalt Price ja Swan 2020. aasta artiklile selgus, et esmakursuslastel on suurem risk, et tekivad vaimse tervise probleemid seoses uue elustiili ja ülikooli süsteemiga harjumise tõttu. Artikli esimeses pooles oli eesmärgiks uurida, kuidas toetada esmakursuslaste vaimset tervist ülikooliga kohanemisel. Teises pooles keskenduti teraapiale, mis aitaks esmakursuslastel teistega suhestuda, tulla toime ülikooli nõudmistega ning leida uusi viise, kuidas end väljendada.
Üliõpilaste edukust ülikoolis mõjutavad mitmed sotsiaalsed ja akadeemilised stressorid. Kuna ülikooli sisseastumisel muutub enamikel üliõpilastel elukorraldus, võivad esmakursuslased kogeda esimest korda väga suurt stressi, sest nad peavad hakkama saama uute kogemuste ja akadeemilise survega. Peamised väljakutsed esmakursuslastele on üksinda elamine esimest korda, koduigatsus, ainete tarbimine, suhete muutumine, stress seoses õpingutega ja kohanemine uue keskkonnaga. On leitud, et esmakursuslased kogevad depressiooni ja ärevust tihedamini kui üldine populatsioon, paljud tunnevad üksindust ja lootusetust. Peamised tudengite ootused ja lootused seostuvad hea õhkkonna, kogukonna- ja kuuluvustundega ning arusaamisega, et nad on hinnatud ja märgatud. Seetõttu on oluline esmakursuslasi aidata neil ülikooliga kohaneda.
Scanlon, M., Leahy, P., Jenkinson, H., & Powell, F. (2020). "My biggest fear was whether or not I would make friends": Working-class students’ reflections on their transition to university in Ireland. Journal of Further and Higher Education, 44(6), 753–765.
Artiklis uuriti 16 madalama sotsiaalmajandusliku taustaga üliõpilase kogemusi ühes Iirimaa ülikoolis, pöörati erilist tähelepanu just suhetele ja kuuluvustundele. Uuringus toodi välja erinevad väljakutsed, millega need õpilased esimestel kuudel ülikoolis silmitsi seisid. Uuring tõstab esile ka üliõpilaste positiivseid kogemusi ülikoolielust, mis sageli keskendusid suhetele kaaslastega, ühistele huvidele ja püüdlustele. Uurimistöö eesmärk oli uurida üliõpilaste üleminekut ülikooli, keskendudes eelkõige nende lootustele ja hirmudele ning esmamuljetele ülikoolielust. Peamised hirmud ja väljakutsed, mis uurimusest välja tulid, olid uute sõprussuhete loomine võõras keskkonnas, isoleerituse/üksinduse tunne, ärevus, teise linna kolimine, perest eemalviibimine, iseseisev toimetulek, uue keskkonnaga kohanemine. Õpilaste üksiolemise tunnet süvendas ülikoolilinnaku ja klasside suurus, mis ulatus sageli mitmesajani, muutes vestluse alustamise ja kaasüliõpilastega sidemete loomise keeruliseks.
Mägi, E., & Nesttor, M. (2012). Koolilõpetajad ja nende karjäärivalikud. SA Archimedes/ Haridus- ja Teadusministeerium. [https://archimedes.ee/wp-content/uploads/2015/12/Koolilopetajad_uuring_trykis.pdf]
Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada, millised tegurid mõjutavad noorte haridusteed peale keskhariduse omandamist. Küsitlus viidi läbi 2011. aastal Eesti kesk- ja kutsehariduse omandanute seas. Uuringu tulemustest selgub, et valdav osa (70%) gümnaasiumilõpetajatest soovib õpinguid jätkata.
Erialavaliku mõjutajatena selgub, et olulisel kohal on huvitavus ja tasuta õppe võimalus. Eelistatakse ühiskonnas enim kõneainet pakkunud erialasid, samas pole valik enamjaolt väljakujunenud.
Gümnasistid näevad õpingute jätkamist elutee loomuliku osana. Õpingute jätkamist toetavad parem õppeedukus, süvaõpihoiak ja kõrgemad tulemused riigieksamitel. Kõrghariduse eelistajad pärinevad tavaliselt ka sotsiaal-majanduslikult kõrgemal järjel peredest, nende vanemad on kõrgema haridustasemega ja need noored osalevad sagedamini spordi- ja huviringides ning on üldiselt oma eluga rohkem rahul. Need noored näivad olevat veendunud, et kõrgharidus on parim valik isegi siis, kui valdkonna- või erialaeelistuse vallas valitseb ebaselgus.
Kõrgharidusega on edaspidises elus kindlasti võimalikum leida paremat, muidugi ka paremini tasuvat tööd.
Valente, E., Chiesa, R., Mazzetti, G., Salsone, R., & Guglielmi, D. (2020). Quali fattori influenzano la scelta? Il percorso almamedie come supporto alla pianificazione della scelta della scuola secondaria di secondo grado. Counseling: Giornale Italiano di Ricerca e Applicazioni, 13(3), 44-60.
Antud artikkel tuli välja Itaalias aastal 2020 ja selle pealkiri oleks Eesti keelde tõlgitult “Millised tegurid mõjutavad kooli valikut?". Artiklist tuli välja huvitav fakt seoses meie projektiga, nimelt kui näiteks Itaalias mõjutab elukutse või õpingute valikut väga suurel osal vanemate arvamus ja nende suunamine (kuna sealsed noored teevad oma elutee valiku juba üsna varakult), siis näiteks Grupp 3-l kelle abiturientide küsitluses oli vastav küsimus seoses eriala valikul ja vanemate soovituste kohta vastasid 100% valimis osalejad, et nende valikut ei mõjuta absoluutselt vaneame soov või tahe. See on huvitav tähelepanek kuna näitab selgelt Eesti noorte varajast iseseisvust.
Stanculescu, E. (2013). University Students’ Fear of Success from the Perspective of Positive Psychology. Procedia - Social and Behavioral Science, 78, 728-732.
Artikli „Üliõpilaste hirm edukuse ees positiivse psühholoogia vaatenurgast“ oli uurida ülikooli tudengite seost edu ja hirmu vahel. Uuringu eesmärgiks oli analüüsida seost edu kartuse, optimismi, enesehinnangu, enesetõhususe ja elu mõtte otsimise vahel, arutades seda koos kooli psühholoogidega. Uuringust võttis osa 197 tudengit, mille uuringus kasutati skaala meetodit. Kokkuvõttes leiti, et hirm edukuse ees nõuab empiirilist tuge edu kartuse ja enesehinnangu, enesetõhususe, optimismi ning positiivse seose ja elu mõtte otsimise vahe. Need isikud, kellel on hirm edukuse eest pärsib nende eesmärkide saavutamist. Seega on vajalik, et kooli psühholoogid aitaksid neil tuvastada psühholoogilisi ja sotsiaalseid tegureid. Õpilasi tuleb julgustada eesmärke omama, seda saavutama, konkureerima ning ka võitma.
McIlhatton, E. (2022). How to mentally prepare for University. Strathclyde Students Union News RSS. [https://www.strathunion.com/news/article/strathunion/How-To-Mentally-Prepare-for-University/]
Selles artiklis on välja toodud viis nutikat nippi, kuidas ennast ette valmistada ülikooli minemiseks. Esiteks, ignoreeri negatiivseid kommentaare, ole neist üle. Teiseks, võta stress omaks, mitte ära proovi sellega võidelda. Kolmandaks, ära kiirusta. Tee kõike loomulikus tempos ning kõik tuleb nii nagu peab. Neljandaks, ole ette valmistunud. Üks hea võimalus oleks panna paika endale eelarve ning jälgida oma kulutusi. Viimaseks ehk viiendaks, ära ole endaga nii karm. See kõik keskkond ja korraldus on sulle uus ning lase asjadel sujuvalt minna. Samuti ära kurjusta endaga, kui sa milleski läbi kukud, see on inimlik.
留言