Tallinna Ülikooli aine Erialasid Lõimiv Uuendus projekti “Kes kardab ülikooli?” eesmärgiks on julgustada potentsiaalseid uusi tudengeid ülikooli astuma. Projekti käigus selgitati välja, kas nende hirmud, lootused ja ootused seoses sisseastumise ja ülikoolis käimisega vastasid reaalsusele reaalsusele ning milleks nad ülikooli astudes valmis ei olnud. Selleks viisime läbi intervjuud viimase kursuse tudengite või ülikooli vilistlastega, sest neil on olemas kogemus, et sellistele küsimustele vastata. Intervjuu vastustel põhinevaid tekste kasutatakse Tallinna Ülikooli sisseastumiskampaanias ning need on leitavad projekti ja ülikooli kodulehelt. Üks lahendus, kuidas potentsiaalseid uusi tudengeid toetada, on nende informeerimine sotsiaalmeedia kaudu (Volková & Dušková, 2015).
Vastavalt Scanloni, Leahy, Jenkinsoni ja Powelli (2020) aastal läbi viidud uuringule leiti, et peamised hirmud ülikooli alustamisel on, kohanemine uue olukorraga, toimetulek uues haridussüsteemis ja ka selles õnnestumine ning sõprade leidmine võõras keskkonnas. Sellele võivad lisanduda muremõtted seoses teise linna kolimisega ja iseseisev finantsiline hakkama saamine. Semestri esimestel nädalatel võivad esmakursuslased tunda end, eksinuna või täiesti üksinda. Näiteks vestluste alustamist ja suhete loomist raskendavad ülikoolilinnaku ja klasside suurus, mille tõttu võib ühes aines olla sadu õpilasi. Ka täiskasvanud tudengid, kes tulid ülikooli hiljem, aastaid pärast keskhariduse lõpetamist, võivad tunda eraldatuse ja tõrjutuse tunnet, sest nad kogevad “nemad vs meie” kategoriseerimist (Scanlon et al., 2020). Projekti alguses tehtud küsitlusest abiturientidele ja projektiliikmete kaardistusest ilmnesid sarnased hirmud nagu näiteks teadmatus ja ärevus uue olukorra ees, finantsiline iseseisvus, hakkama saamine valitud erialal, sõprade leidmine esinevad ka Eestis. Erinevalt Ameerika Ühendriikide uuringust, kus toodi välja, et hirmud seonduvad ka keelebarjääri ületamise, sisseastumisega seotud eksamite ja katsete tegemisega ning ebakindlusega, kas on tehtud õige erialavalik.
Peamised tudengite ootused ja lootused seostuvad hea õhkkonna, kogukonna- ja kuuluvustundega ning arusaamisega, et nad on hinnatud ja märgatud (Price & Swan, 2020). Esile kerkib soov leida endale sarnaseid inimesi, kellega jagatakse ühiseid huve ja eesmärke (Scanlon et al., 2020). Akadeemilisest keskkonnast loodavad tudengid leida, et ained on huvitavad ja kasulikud ning loengud mitmekesised. Tudengid ootavad, et õppejõud oleksid sõbralikud ja toetavad, annaksid tagasisidet, oleksid konkreetsed ülesannete selgitustega ja loengute materjaliga ning arvestaksid ka tudengite ajaressursiga, kui nad planeerivad iseseisva töö koormust ja tähtaegu (Naylor et al., 2021). Tudengid loodavad, et eriala, mille nad valisid, aitab neil mingi eesmärgini ja/või soovitud tulevikuni jõuda (Pfund et al., 2020). See tähendab, et neil on ootus, et nad on rahul enda õpitava erialaga. Esmakursuslased soovivad, et nende ümber olev sotsiaalne keskkond on toetav ning tahte korral saaksid ühineda erinevate organisatsioonidega. Samuti on soov, et iseseisvumine viib enese leidmiseni. Ülikool peaks pakkuma enesearengut (Botha et al., 2019). Abiturientide ning projekti liikmete ootuste ja lootuste kaardistuselt näib, et ka Eestis soovitakse peamiselt uusi teadmisi saada, seista silmitsi uute väljakutsetega, saada iseseisvamaks, leida uusi kontakte ning loodetakse, et ollakse rahul enda erialavalikuga.
Kuna ülikooli sisseastumisel muutub enamikel üliõpilastel elukorraldus, võivad esmakursuslased kogeda esimest korda väga suurt stressi, sest nad peavad hakkama saama uute kogemuste ja akadeemilise survega (Price & Swan, 2020). Seejuures soovib enamik Eesti gümnaasiumilõpetajaid õpingutega jätkata: 70% lõpetajaid kavatseb astuda Eestis ülikooli, sest kõrghariduse omandamist nähakse kui oma senise elutee loomulikku jätku ning sellega kaasnevad mitmed hirmud, lootused ja ootused (Mägi & Nesttor, 2012). Seega on oluline aidata esmakursuslastel ülikooliga kohaneda ning täita projekti eesmärk, kus viimase kursuse tudengid ja vilistlased saavad neile ka mentoriks olla. Intervjuude põhjal valminud tekstid peaksid aitama esmakursuslastel ülikooli sisseastumise ja koolis käimisega paremini hakkama saada, sest küsimustikud koostati abiturientide ja projektiliikmete lootuste, ootuste ja hirmude kaardistuste alusel.
Kasutatud kirjandus
Botha, B., Mostert, K., & Jacobs, M. (2019). Exploring indicators of subjective well-being for first-year university students. Journal of Psychology in Africa, 29(5), 480–490. https://doi.org/10.1080/14330237.2019.1665885
Mägi, E., & Nesttor, M. (2012). Koolilõpetajad ja nende karjäärivalikud. https://archimedes.ee/wp-content/uploads/2015/12/Koolilopetajad_uuring_trykis.pdf
Naylor, R., Bird, F. L., & Butler, N. E. (2021). Academic expectations among university students and staff: Addressing the role of psychological contracts and social norms. Higher Education, 82(5), 847–863. https://doi.org/10.1007/s10734-020-00668-2
Price, E. W., & Swan, A. M. (2020). Connecting, Coping, and Creating: An Expressive Arts Group for First Year College Students. Journal of Creativity in Mental Health, 15(3), 378–392. https://doi.org/10.1080/15401383.2019.1685924
Scanlon, M., Leahy, P., Jenkinson, H., & Powell, F. (2020). ‘My biggest fear was whether or not I would make friends’: Working-class students’ reflections on their transition to university in Ireland. Journal of Further and Higher Education, 44(6), 753–765. https://doi.org/10.1080/0309877X.2019.1597030
Volková, A., & Dušková, P. (2015). Specific Fears in Emerging Adulthood among Czech Undergraduate Students. Procedia - Social and Behavioral Sciences, 171, 487–493. https://doi.org/10.1016/j.sbspro.2015.01.151