Lootused, ootused, hirmud

Grupi nr 2 liikmed jagavad, millised olid nende enda hirmud, ootused ja lootused enne ülikooli astumist.

Raili

Hirmud: Üks minu hirmudest ülikooli õppima minnes oli, et kas valitud eriala on minu jaoks sobiv ning kindlasti oli hirm ka vastuvõtueksamite ees. Oli hirm kas ma sooritan akadeemilise testi piisavalt hästi, et pääseda ka vestlusele ja siis sealt veel omakorda päriselt õppima. Sisseastumise periood oli minu jaoks väga pingeline ning tekitas palju kahtlusi-kõhklusi. Tekkisid ka mõtted, et kas tulen üldse õpingutega toime, võib-olla ained on liiga keerulised, kas ülikool üldse on minu jaoks jne. Lisaks ülikoolihirmudele tekitas hirmu ka isiklik elukorraldus Tallinnas ning iseseisev elu uues linnas.

Ootused/ lootused: Minu ootus oli, et õppejõud ja ka kaastudengid oleksid toetavad, abivalmid ja sõbralikud. Et õppejõud võtaksid arvesse ka üliõpilaste ettepanekuid ja soove aine läbimisel. Ootus oli ka, et oskakin oma aega hästi planeerida ning vajalikud asjad õigeks ajaks ära teha. Soovisin, et ma ei annaks raskustes alla, vaid pingutaksin uute erialaste teadmiste ja oskuste nimel, mida isiklikus elus ja töös rakendada.

Elisa

Hirmud: Minu üks hirme oli teadmatus-võõras keskkond, võõrad inimesed, võõrad ained ja õppejõud. Ma polnud kindel, kas lähen ülikooli, sest nii peaks või sellepärast, et seda tegelikut ka tahan ja kas see eriala mida ma valisin on midagi, mida ma näen ka enda tulevikus. Hirmus oli ka mõelda, et mis siis saab kui ma olen rumalam kui teised või ei saa üldse sisse. Siiski põhiliseks ja kõige suurimaks kartuseks oli mitte sobitumine ja mõte, et äkki ma ei leiagi sõpru ja veedan kolm aastat üksinda istudes.

Ootused/ lootused: Ma ootasin, et ained on huvitavad, ja annavad mulle palju kasuliku ja et leian inimesi, kellega oma mõtteid jagada. Lootsin, et ma pole ainuke kellel pea veidi laiali otsas ja mõtted segamini. Lootsin, et ma ei tüdine oma erialast ära ja käin koolitee lõpuni. Muidugi ootasin ka kooliruumide väliseid üritusi koos koolikaaslastega.

Megan

Hirmud seoses ülikooli sisseastumisega: peamine hirm oli see, et katsed ebaõnnestuvad, sest ärevus oli grupitöö ees ning mure, et äkki ma ei näidanud piisavalt vestlusel, et ma tõesti soovin seda eriala õppida. Samuti hirm, et selle tulemusena ei saagi erialale sisse. Lisaks tekitas stressi see, et mul oli ainult üks eriala, mida kindlalt tahtsin õppida ja muretsesin, et mul on sellest valed ettekujutused ja pettun erialavalikus ning olen “läbikukkunud”. Samuti mu valitud erialal saab tööd alles pärast magistrikraadi, seega hirm pühenduda milellegi 5 aastat. Mul oli ka mõtteid selles osas, kas hakkan kahetsema, et bakalaureust Eestis teen.

Hirmud seoses ülikoolis käimisega: peamiselt hirmud ülikooli süsteemiga/hindamisega ning iseseisva eluga harjumine. Sellest tulenevalt tekkis ebakindlus, kas ikka oskan targalt rahaga ümber käia ja ega ma ei hakka vabadust kuritarvitama. Ülikoolis käimine tähendas igapäevase rutiini kadumist ja kartsin, et hakkan kohustusi edasi lükkama. Esimese kursuse esimesel semestril oli keeruline õpingukava esitamine, mis tekitas veelgi segadust. Samuti hirm, et ebaõnnestun ainetes. Sotsiaalse poole pealt oli ärevus, et tunnen end üksi ja ei leia sõpru. Samuti tekkis mõte, et Tallinna tudengielu ei ole sama hea kui Tartu ja jään ilma mingitest kogemustest.

Ootused/ lootused seoses ülikooli sisseastumisega: Endasse uskumine, et siiski saan hakkama katsetega ning kui ma saan hakkama pingelises olukorras, siis see viib edule. Lootus, et astungi enda mugavustsoonist välja ning saan enda soovitud erialale sisse.

Ootused/ lootused seoses ülikoolis käimisega: peamiselt seoses enesearenguga. Lootsin, et keskkonnavahetus motiveerib mind rohkem tegema ja võimalustest kinni haarama. Samuti tulin ülikooli, et uusi teadmisi saada ja enda eesmärke täita. Lootus on see, et saan bakalaureusekraadi ja saan seda ka kuskil rakendada.

Kaarel

Hirmud: Minu suurim hirm enne ülikooli sisseastumist oli õige eriala valimine. Tean, et olen iseloomult aktiivsem ja soovin hästi palju tegeleda ärijuhtimisega, kuid tänu varasemalt valede otsuste tulemusel ei saanud ma õigetesse kohtadesse sisse, seega jätsin endale viimaseks variandiks eriala, mida ma palju ei tundnud. Lisaks täitsa üksinda vastu astuda ülikooli elule tundus alguses imelik, kuid leides endale meelepäraseid üritusi, polnud raske alustada uute sõprussuhete loomisega. Hirm oli ka elukoha valimisel, sest ülikool asub enam-vähem kallimas rajoonis (võrreldes teiste rajoonidega Tallinnas), kuid nagu öeldakse: "kes otsib, see leiab".

Ootused/ lootused: Seadsin endale ainsaks eesmärgiks ülikool ära lõpetada. Kõik muud lootused ja ootused otsustasin tekitada käigult. Tahtsin saada erialalist tarkust, arendada enda oskusi üksinda hakkama saamisel, sportida võimalikult palju ja rohkelt ning lõpuks leida ülikooli abiga endale töökoht, kus tunnen ennast väga hästi ja mõnusalt. Unistada tuleb suurelt, kuid vahel elul end kanda lasta tundub ka väga põnev viis elamiseks.

Jan

Hirmud seoses ülikooli sisseastumisega: Ennekõike kartsin katseid ning kogu katsete süsteemi. Kõik tundus minu jaoks nii uus ning minu varasem katsetekogemus piirdus gümnaasiumisse sisse astudes avalduse esitamisega. Muidugi oli hirm ka selle ees, et kas ma olen ikka piisavate teadmistega, et ülikooli sisse astuda. Ülikooli sisseastumine oli minu hariduskäigus ka esimene kord, kus ma enda kodukoolist väljapoole astusin. Kõik mis oli tol hetkel uus tundus minu jaoks ka hirmutav.

Hirmud seoses ülikoolis käimisega: Kartsin kõige rohkem seda, et ma ei leia ülikoolist endale uusi tuttavaid, kellega suhelda. Käisin 12 aastat samas koolis samade inimestega ning õppisin juba tuttavate õpetajate käte all. Seesugune korraldus pani mind mugavustsooni, millest ülikooli minnes välja pidin astuma. Ülikoolis käies olid loengutes täiesti uued näod ning loengupidajad olid samuti täiesti võhivõõrad. Esimesel paaril kuul tekkis mul hirm üksi jääda.

Ootused/ lootused seoses ülikooli sisseastumisega: Minu peamiseks ootuseks oli ikkagi ülikooli sisse saada. Teadsin juba gümnaasiumis õppides, mida ma ülikooli õppima tahan minna ning ma teadsin, et see peab juhtuma. Minu teiseks ootuseks oli ülikooli õppeprotsess. Teadsin, et nüüd ülikoolis on mul võimalus õppida neid asju, mida ma tõsiselt õppida tahan. See tekitas minus palju elevust.

Ootused/ lootused seoses ülikoolis käimisega: Üheks minu ootuseks oli endale ülikooliõpingute jooksul erialase töö leidmine, mille ma tänaseks päevaks leidnud olen. Samuti oli soov ennast ajalooga veel rohkem kurssi viia ning omandada meetodeid ning viise, kuidas enda erialaga seonduvat paremini ning rohkem süvitsi lahti mõtestada.

Märt

Hirmud seoses uute õpingutega: Suurimaks kahtluse kohaks seoses uute õpingutega pidasin oma toimivasse elukorraldusse uue ja ajamahuka komponendi ehk ülikooli lisandumist. Kuidas hakkama saada niigi suure koormuse ja tööde hulgaga? Lisaks oli natuke hirmutav, et tuleb uuesti õppima õppida sest viimane suurem koolikogemus jääb 20 aasta taha.

Ootused/ lootused seoses uute õpingutega: Esimeseks ja suurimaks ootuseks endale seadsin akadeemilise hariduse omandamise. Ülikooli osas lootsin eest leida meeldiva ja motiveeriva õhkkonna/keskkonna õppimiseks ja teadmiste omandamiseks ning õppejõud ja kaastudengid/kursusekaaslased, kes toetavad minu seatud eesmärki.