Projekti "Kes kardab ülikooli" üheks peamiseks eemärgiks on luua ülevaade ülikooli astujate, tudengite ja ülikooli lõpetanute ootustest-lootustest-hirmudest ning ülikoolielust üldiselt, et leevendada tulevaste tudengite ülikooli astumisega seotud hirme. Abiturientide seas läbiviidud küsitluse eesmärgiks oli saada sisendit projektikeskse probleemi püstitamiseks ning noorte mõtete analüüsi teostamiseks.
Küsitlus koosnes kahest informatiivsest ja kolmest sisulisest küsimusest. Kahe nädala jooksul vastas küsitlusele 64 keskkooli viimase klassi õpilast - 15 poissi, 46 tüdrukut, 3 ei soovinud oma sugu avaldada. Vastused saime kokkuvõttes kaheksast erinevast gümnaasiumist.
Millised on Sinu hirmud eriala valiku ja edasiste õpingutega seoses?
Hirme oli küll erinevaid, kuid valdav enamus, 70,31% vastanutest, kardavad, et teevad edasiste õpingutega seoses nii-öelda vale valiku või ei saa soovitud erialale sisse. Muude hirmude all tõid vastanud välja väga erinevaid hirme ja mõtteid - vähene eesti keele oskus; välismaale õppima asumine ja sõprussuhete loomine; tulevikus väike sissetulek; ei ole lihtsalt eriala veel valinud ning edasistele õpingutele mõelnud.
Kas ja kuidas tunned ennast mõjutatuna oma perekonnast, lähedastest ja koolist “õige” valiku tegemisel?
Üle poole kõigist vastajatest tunnevad et saavad teha edasisi õpinguid puudutava valiku iseseisvalt ilma ümbritsevate inimeste kriitika ja mõjutusteta. Palju toodi välja, et perekond ja sõbrad on valikute osas toetavad ning ei anna eelistustele hinnanguid sõltuvalt valdkonna keskmisest sissetulekust või ühiskonna hoiakutest. 11 inimest tunnevad end vaid mingil määral mõjutatuna, sest ümbritsevad inimesed küll annavad hinnanguid ja soovitusi, kuid vastanu tunneb, et saab siiski lõpliku otsuse ise teha. 17 inimest tunnevad ennast perekonna poolt väga mõjutatuna, sest huvipakkuvate suundade osas antakse negatiivseid hinnanguid (tulevik ei ole rahaliselt kindlustatud, mõttetu valdkond jm), surutakse oma soove ja eelistusi peale ning seatakse ootused, mille osas noor oma perekonda alt vedada ei soovi.
Mis Sa arvad, kui palju erineb gümnaasiumis õppimine ülikoolis õppimisest?
Suur enamus usub, et ülikool erineb keskkoolist ulatuslikult - ei sunnita õppima; õpid huvipakkuval alal; tuleb oluliselt rohkem iseseisvalt hakkama saada ja panustada; on huvitavam; omavastutus on suurem. Ülejäänud 10 inimest tunnevad, et ülikool ei erine keskkoolistl või on erinevus minimaalne.
Küsitluse tulemusel ja oma grupiliikmete ootuste-lootuste-hirmude analüüsimise järel (vaata postitust "Ootused, lootused ja hirmud enne ülikooli astumist") võime järeldada, et abituriendid on praegusel hetkel ülikooli astumiseks rohkem valmis kui seda olime meie. Nad on teadlikumad ees ootavast suurest iseseisva töö mahust ja koormusest. Sellegipoolest ei teki hirmud alati teadmatusest, ka teadlikkus on sageli hirmutav.
Comments