Jelizaveta Salnikova. Tallinna Ülikooli bakalaureuseõppe bioloogia eriala vilistlane. Intervjuu viisid läbi Anastassia Kameneva ja Viktoria Lupina.
Millised olid Sinu ootused ja lootused ülikooli astumisel?
Lootsin, et ma leian endale palju mõttekaaslasi ja sõpru. Samuti soovisin asuda õppima erialale, mis mulle meeldib. Tahtsin bioloogiat ja keemiat õppides huvipakkuvast kõike olulist teada saada. Pean tõdema, et nimetatud lootus täitus vaid poolenisti. Õppekavas mulle kõik päris ei meeldinud, kuid muidugi oli ka seda palju, mis väga meeldis.
Millised olid hirmud enne ülikooli? Kas tunned, et need olid põhjendatud?
Olen inimene, keda hirmutavad uued väljakutsed pea alati. Kui ma gümnaasiumi lõpetasin, siis kartsin väga ülikooli astuda. Minu gümnaasium oli kodune, kuid esimesed päevad ülikoolis olid hirmsad. Ma ei leidnud kohe kõiki õigeid klasse üles, sest alguses tundus, et Tallinna Ülikool on kohati segaselt ehitatud. Sellegipoolest kadus hirm üsna kiiresti, sest ma osalesin infotunnis ning sain kursusekaaslastega tuttavaks. Süsteemidega harjumine võtab lihtsalt natuke aega.
Kas tunned, et tegid eriala valides “õige” otsuse? Mis seda valikut mõjutas?
Bioloogia oli ainuke eriala, mis mulle huvi pakkus. Ma olen õnnelik, et ma ettevõetu lõpuni viisin, kuigi vahepeal soovisin alla anda. Minu kõrvaleriala oli keemia, mis mulle väga ei meeldinud ja see mõjutas oluliselt mu motivatsiooni. Sellegipoolest olen ma praegu bioloogina väga rahul.
Palun räägi lähemalt oma endistest kaasüliõpilastest. Kas leidsid ka mõne väga lähedase sõbra?
Jah, absoluutselt. Kuna minu eriala on üsna spetsiifiline, siis oli meid pigem vähe – alguses 25, pärast esimest semestrit juba 15 ja lõpetas umbes 12. Leidsin juba esimesel nädalal inimesed, kellega õpingute jooksul suhtlesin ja just nende inimestega olen ka siiani suhtlema jäänud.
Tegime kursusekaaslastega ka palju koostööd, et materjale paremini mõista. Tegelikult ongi ülikool selleks, et õppida keerulistele olukordadele lahendusi leidma.
Kuidas erinesid Sinu õpiharjumused keskkooli omadest? Palun kirjelda.
Ma arvan, et ülikoolis hakkasin ma oma kohustusi rohkem edasi lükkama just viimase võimaliku hetkeni. Väga palju oli vaja iseseisvalt õppida ning ma ei olnud sellega harjunud. Keskkoolis küsisid õpetajad pidevalt, miks koolist puuduti või miks kodutööd tegemata olid. Ülikoolis sain aru, et kõik on vastupidi – oma aega tuli ise planeerida ning keegi ei ajanud mind nii-öelda taga, et asjad õigeks ajaks tehtud saaksid.
Milline oli Sinu ettekujutus õppejõudude toetusest õpingute ajal ja milliseks see osutus?
Ma olin enamuse oma õppejõududega üsna rahul. Ülikooli raskeim osa oli paralleelselt tööl käimine. Pidin väga sageli töö tõttu koolist puuduma ning mind oleks aidanud, kui õppejõud oleksid seda mõistnud ja aeg-ajalt tegemata tööde osas vastu tulnud.
Kuidas tasakaalustasid õppimist ja vaba aega?
Kõik toimus millegi arvelt – uni, õppimine, puhkus, töö. Ülikoolis õppides tegeled sa jooksvalt nende asjadega, mis sel hetkel kõige rohkem tähelepanu nõuavad. Ma ei saa paraku öelda, et mul õppimine ja vaba aeg tasakaalus olid.
Milline aeg on Sinu arvates parim ülikooli astumiseks? Miks?
Täiesti oleneb inimesest. Mõni inimene saab kohe aru, mida õppida soovib, kuid mõni inimene vajab aega enda leidmiseks. Minu arvates on oluline asuda õppima erialale, kus leiad endaga sarnased inimesed ja mis tõeliselt huvi pakub.
Millised on Sinu plaanid edasiste õpingutega seoses? Palun põhjenda.
Pärast bakalaureust ma magistriõppesse ei suundunud. Küll aga soovin ma edasi õppida, et enesearenguga tegeleda. Ülikooli lõpetanud ja tööle asunud, aeg justkui peatub. Uuesti ülikooli astudes on võimalik tunda, kuidas sa uuesti arenema ja inimestega suhtlema hakkad.
Mida soovitaksid ülikooli astujale?
Kui soovid kindlasti ülikooli astuda, siis soovitan teha eeltööd, näiteks käia avatud uste päeval. Tutvu ülikooliga enne, kui kindla valiku teed. Vaata, milline on kooli atmosfäär ning kas sa näeksid ennast seal õppimas. Samuti on hea osaleda tudengivarju päevadel, et koolielust parem aimdus saada. Valikut ei tohiks teha rutakalt. Sageli on ootus ja reaalsus väga erinevad.
Autorid:
Anastassia Kameneva, vene filoloogia III kursus Viktoria Lupina, itaalia keele ja kultuuri III kursus