Sissejuhatus
ELU projekti „Kes kardab ülikooli?“ grupp number 2 viis läbi küsitluse abiturientide hulgas. Küsitluse eesmärgiks oli saada teadmisi koolilõpetajate ootuste, lootuste ja hirmude kohta seoses uute õpingute alustamisega kõrgkoolis.
Vastuseid saime kahest õppeasutusest ja kokku vastas küsimustikule 23 abiturienti.
Küsimustik abiturientidele
1. Millised on Sinu ootused ja hirmud seotud ülikoolis õppimisega? Mis emotsioone see Sinus tekitab?
2. Kas ülikooli minek on pigem vabatahtlik valik või tunned survet vanemate/sõprade/ühiskonna poolt? Mille põhjal ja kuidas langetad valiku?
3. Kas sul on mitu eriala valikut? Kui valmis oled avaldusi esitama ja muu kaasnevaga tegelema?(nt kolimine, uued tutvused, aja planeerimine jne.)
Tulemused
Ülikooliõpingute alustamisega seoses on abiturientide ootuseks, et õpingud saavad olema huvitavad (3 vastust)
Ma loodan, et ülikoolis õppimine on huvitavam kui põhikoolis/gümnaasiumis.
Tundub, et õppimine ülikoolis on huvitav...
Ootan, et ülikoolis õppimine oleks huvitavam, kui gümnaasiumis.
ja et kohtutakse uute inimestega (8 vastust).
...ootus uute inimestega kohtuda...
Ootused: uued inimesed elus...
Hirmude osas tunnetatakse enim ebakindlust seoses uute olude ja keskkonnaga (15 vastust).
Kindlasti ootab mind ees uued katsumused...
Ühikas elamine ning keskkonnaga harjumine. Tekitab veidi segast emotsiooni ja hirmu.
Uude kooli minemine tekitab nii põnevust kui ka kartust iseendas.
Teiste hirmudena tajutakse eriala valiku õigsust (7 vastust) ja üldse kooli sisse saamist (5 vastust).
...hirmud on seotud seoses vale suuna valikuga ja ülikooli mitte sisse saamisega...
Kardan, et ei leia endale põnevat eriala, kus õppemaksu ei eksisteeriks. Või kui leian, siis kas sisse saan?
Ühel juhul mainiti keelebarjääri, mis võib takistada kõrgkooli astumist. Õppekoormuse muutumisega seonduvaid ohte mainiti vaid kahel juhul.
Kardan, et ma ei saa midagi aru sest ise olen venelane, aga pean õppima eesti keeles.
Hirmudeks on õppemaht, sisimas kardan, et iga päev on vaja midagi suurt teha...
Kahel juhul toodi välja, et ka rahaline kitsikus, mis võib õpinguid takistada.
Olen üksi, rahaprobleemid. See tekitab kohati väga hirmsaid tundeid...
Rahaline pool (stipendium on väike; laenu võtmine on rahaline kohustus, mida tahaks parimal juhul vältida; perekonnalt n-ö leivaraha pole loota).
Küsimusele kas õppijad tunnevad survet jätkata õpinguid kõrgkoolis vastati valdavalt, et see on nende isiklik otsus (17 vastust). Viis abiturienti on teinud otsuse õpinguid jätkata pere- ja ühiskonna survel.
Valik on vabatahtlik ja ülikoole olen valinud nende taseme ja neis pakutavate kursuste järgi.
Kindlalt surve ühiskonna poolt, sest kui ma ülikooli ei läheks siis poleks mul tulevikus tööd ega raha.
Tunnen survet nii vanematelt kui ka ühiskonnalt, teen valiku toetades oma tuleviku soovidele.
Viimasele küsimusele nende eriala eelistuse kohta kirjutasid enamus abituriente, et nad alles kaaluvad, mida õppima minna ja neil on valikus rohkem kui üks eriala (16 vastust). Vaid kolm abiturienti väitsid, et nende valik on sooritatud ja kolm väitsid, et pole veel mingit õppesuuna valikut teinud.
Ainult üks eriala oleks valikus ja olen üsna kiindunud sellesse.
...mul on praegu 4 erialavalikut ja see, et sisseastudes peab neist 2 valima tekitab raskusi ja ei saa aru, miks see piir ei võiks kõrgem olla.
Mina veel ei valinud ühtegi eriala.
Kokkuvõte
Küsitluse tulemused annavad aimu noorte ootustest ja hirmudest seoses nende tulevikurolliga. Enim nähakse murekohana keskkonna vahetust ja iseseisvat hakkamasaamist sest eemaldutakse oma tugivõrgustikust.
Tänase seisuga ollakse valdavalt kahtleval seisukohal ka oma eriala valiku õigsuses ning enamusel on täpne eriala valik veel tegemata.
Surve osas ühiskonna ja pere poolt on meeldiv andmetest lugeda, et otsus omandada kõrgharidus on noorte endipoolne.
Autorid: Elisa Rajas, Märt Peet, Jan Arro, Raili Hollman, Megan Meerits, Kaarel Eelmäe
Comments